1-2 oktoober 2022. Esimene kokkusaamine meditatsioonikoolis. Ja arvake ära kaks päeva tegime Osho dünaamilist meditatsiooni ja Osho kundalini meditatsiooni.
Neli tunniajast meditatsiooni ehk neli tundi meditatsioone kahe päeva jooksul. Esimene päev ma peaaegu minestasin Osho dünaamilise meditatsiooni ajal. Vedelesin maha kõige pingelisema osa. Saamata lihtsalt pûsti. Lubasin sellel olla ja usaldasin. Mu veresuhkur langes. Hiljem selgus, et meditatsioonide üks olulisi klausleid ongi lubamine ja alistumine kõigele mis toimub. See kehtib ka elu kohta.
Väga sügavamõtteliselt edasi antud sõnum Angelina Jolie ja Prad Pitti filmist:
«Elus on nii tõuse kui ka mõõnu, alistu ja nad kannavad sind!»
Peale kahte aastat koroona karantiini polnud kõikse paremini mõjunud. Järgmine päev olin targem ja tegin ettevalmistusi. Siis oli kundaliini meditatsioon mulle paljuski sobilikum.
Peale kahte koolipäeva on vahepeal iga nädal vaja teha vähemalt kaks meditatsiooni, selline oli kooli nõue, et kogeda nende tõelist olemust nii sügavuti kui võimalik.
Kummaline. Kumba siis esmalt?
Mõistus viilib ja ütleb tee kundalini ja tunnen kuidas kogu keha nõuab dünaamilist. Rõkkab sellest olemisest. Kõik kisendab tee, tee! Vaatlen ja imetlen, kust see tuleb? Kumba kuulata?
Nagu ikka, olles alati kuulanud oma keha, tegin dünaamilist!
Fantastiline! Olen nii tänulik!
Ulgusime ja haukusime koos Cocoga ( koeraga), kes tundis uues olukorras, et peab toetama! Tekkis okserefleks, sülitamine, justkui keegi roninuks minust välja, kellele ei meeldinud mu uus energeetika ja olemine! Head teed!
Alanud on pidu, tähistamine! Siinkohal tervitan kõiki huutajaid!
Kundalini meditatsioon on nii omane ja tasakaalus minuga. Võtsin kampa ka sõbra. Pole midagi, et ole lõdva, lõdvestu ja tunne kuidas jalgadest hakkab vibratsioon mööda keha üles poole liikuma. Ootas see sõbrake ja ootas aga hoopis krampi läksid jalad ning vibratsiooni kehas ei tekkinudki. Ka nii võib juhtuda. Kõigil on erinevalt. Mida rohkem inimene on müüris seda raskem on müüri laotud kive lahti vibreerida. Kuid see toimib ajas ikkagi. Kundalini meditatsiooni mõte ongi selles, et lahti väristada takistused kehas, mis kangutades ei liigutagi ennast. See loob analoogse pildi kui püüame kangutada mullast suurt kivi aga ta ei kavatsegi liigutada. Aga kui me hakkame kivi väristama, siis ta ise loksub lahti.
