Alustasin sellel nädalavahetusel meditatsioonikooliga! Huutasin ja väristasin terve nädalavahetuse teha meditatsioone. 4x tund aega! 😆
Ma pole kaks aastat mingit füüsilist teinud ja nüüd …

Milline uus hingamine, keha tunnetus, vabanemine, kergus, elustusin, kaotatud laps on tagasi, seda ma siis otsisingi! Ring hakkab täis saama!
Tervitused kõigile Huutajatele, kes teab, millest räägin! ⭐️
Igal nädalal pean jätkuvalt mediteerima. Täna tegin uuesti. Huutasin, haukusime koos Cocoga ja ulgusime! Coco tundis, et tema toetus on oluline!🤩😁🤗
Tänan Ocho ja teised valgustunud! 😍❤️ Aasta pärast pole ka teil pääsu. See võimas kogemus ja Huutamine tuleb teile edastada! Siis teeme koos! Ja siis ma olen sama näoga nagu Ocho pildil! 😁🤩☝️

Minu teekond meditatsiooniōpetajaks.

1. Kuidas selleni lugu üldse jōudis.

Viis aastat kestnud õpingud Inimese informatiivse arengu keskuses said läbi. See aeg raputas kenasti ja pesi igas mōttes teadvust ja keha ning täiendas hinge võimsate kogemustega.
Kui kellelegi on oluline, siis jõudsin edukalt meister III tasemeni, mis seal siis vōimalik läbida oli, toona kõrgeim. Sain kaasa «võimsa naise» tiitli. Tänaseks tean, et see tähendab energeetiliselt tugevat ehk siis inimest keda on raske endast välja viia. Need viis aastat rookisid minust lahti märkimisväärse pagasi igasuguseid n.n patoloogijaid, olemusi, hirme ja minu silmis olevaid probleeme, mis mind ei teeninud vaid ahendasid mu maailmavaadet.
Hirmud mida olin kaasa saanud sellesse eluringi said korralikult kehast puhastatud, kuid neid kihte on meil ikka kenasti. Peale seda, kui olin õppinud energeetilist ravitsemist, arendanud endas sensitiivsust ja puhastunud ning veelkord puhastunud, mõistsin, et see on teekond.
Vaim sai selgeks kuidas maapealne elu käib ja milliseid rolle me siin mängime, ning kuidas meis kõik on seotud. Hing sai võimsaid kogemusi ja mõistis, et siit tuleb edasi liikuda.
Aga kuhu?

Üks vaheseik viis mõtted enioloogia jätkamiseni. Sain kokku venemaa suurepärase enioloogiga Natalja Švedovaga, kes oli välja kasvanud venemaa tuntud (energeetikaga ravitseja) Arkadi Petrovi koolkonnast. (Ka minu õpingud hõlmasid seda koolkonda.) Ta saatis mulle oma kirjutatud raamatud enda elust ja ravitsemisest. Peale nende raamatute lugemist mõistsin, kuidas ajas energeetikaga toimetamine on lihtsamaks muutunud. Tegin otsuse, et lähen tema kursusele.
Ja siis tuli sõda. Ei saanud raha saata ja seega ka mingitele kursustele, mis seotud Venemaaga.

Mis edasi?
Tundsin, kuidas koroona aeg oli keha energijad seisatanud ning selles istumises hakkasin hääbuma. Mõistsin, et olla igas mõttes tasakaalus on vaja kaasata ka keha, sest alateadvusest võid programmid välja saada, kuid iga programm kohe keha tasandini sügavustest ei jõua. Kuidas saada nii, et ilma urgitsemata vabaneb.
Ja siit tuli vastus. Suured valgustunud on vaid teadnud kuidas tänapäeva ühiskonnale luua vastavaid meditatsioone, et vabastada kehale, vaimule ja hingele mittekuuluv. Mulle meenus kunagine kahepäevane meditatsioonikogemus, mida viis läbi indiast tulnud Osho käe all õppinud Sindhu. Toona sain esimest korda kogeda erinevaid meditatsioone ja ka sisekaemust. Üheks selliseks võimsaks osutus ka Osho dünaamiline meditatsioon.

Oh oh ooo!
Mulle meenus, kuidas ma toona esimest korda mõistsin, mis tähendab energia liikumine kehas ja kus ta ei liigu üldse. Kuidas mu nägu kadus koos peaga otsast ja käed olid nii krambis, et kartsin liigutades oma sõrmed murda. Mõeldes kõigele sellele mis toona oli, hakkas ebamugav. Tundsin kuidas minus miski väänlema ja streikima hakkas. Aga nagu ma ikka, teen kõik risti vastupidi sellele, mis tavaliselt tehakse. Ehk siis, ajas olen õppinud igale emotsioonile otsa vaatama. See ajendaski uurima, sest tunne ju tekkis ja mitte just meeldiv, tähendab, mis selle taga on?
Leidsin netiavarustest meditatsioonikooli ja tuttavad armsa naeratusega naised. Brenda ja Seeda. Vestlesime Seedaga õhtu hilja tugeva poolteist tundi telefonitsi. Tundsin, see ta on, minu hing.

Ja siis väänlesin kolm päeva oma otsusega, et saata kinnitus oma osalusega.
Kirjutasin valmis kirja, sulgesin silmad, tegin tühjaks pea igasugustest mineviku, tuleviku mõtetest ja – send…
Läinud ta oligi, kuidagi kergem hakkas, kadusid kõik mõtted, ootused, lootused ja jäi vaid teadmine, et nüüd olen meditatsioonikooli õpilane üheks aastaks.

Teate, mis on ajas ennast ilmutanud? Janu kogemuste järgi, mida minu hing vajab.
Olen mõistnud, et siinkohal oleme kõik ainulaadsed. Välised sootsiumi tegevused, lood on justkui sarnased, kuid sisu on igal ainulaadne.
Igal ühel on omad hinge kogemuste vajadused. Igal ühel on ainulaadne alateadvusesse kogutud pagas, pluss kogu maailma info, mida sealt leida võib.  Oska vaid küsida.

Kuidas see maailm toimib saate teada mu kursusel «Kõik on süüdi»!